storie

Tagasi tahame! Jõgeva inimesed on nii harjumatud kuidagi ja nüüd pole lebo ka muidugi. Nägime kõik oma sõbrad ära, keda näha tahtsime ja kõik õhtud olid pmst väga toredad. Päeval lebotasime voodis või olime rannas, kuigi mõlemad eriti enam ei talu päikest, sest Kuremaal liiga palju siiski istutud. Õhtul oli jalka, kus ma suutsin ennast igakord ära vigastada(okastraati otsa pole siiski torekomistada ja peaga palli vastu võtt oli ka fail, sest ninast käis mingi lõbus ragin läbi + valusad kokkupõrked ja varvaste ära löömine), siis hiljem juba oli tavaline õue minek. Minu ja Kaariga oli siis veel minu vanaema ja vend ning viimasel õhtul lisandus ka Maarja. Ma ei kujuta ettegi, palju me sõime toittu seal ära+ uus maitse elamus on ka meil. Nimelt, me proovisime kohalikus kõrtsus toorest lõhet, mis oli segatud tomati, paprika ja erinevate maitseaintega ja mis oli ühlaseks pudruks tehtud, nii et seda panid röstsaia peale endale. Oli hea ja huvitav ning sööks veel. Meil oli Kaariga kahepeale tuba ja üldiselt oli ka seda väga raske puhas hoida. Söögilaualt võis näiteks leida meigiasjad,saiakannika,krõpse, bikiinid,sirgendaja ja muud prügi ning põrandast ei hakkaksgi rääkima. Mõni päev jõudsime alles hommikuks magama kui päike juba siras taevas ning linnud laulsid. Kuid siiski ühesõnaga  : amazing people, amazing koht, amazing aeg. NOO NIII TAHAME TAGASI ..   a ja pildid panen eraldi postitusse

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s